28. novembril tähistasime oma koolis 6. klassi projekti “Nõo valla rõõm ja mure” finaaliga kaks päeva varem toimunud kodanikupäeva. Projekti raames esitlesid 18 finalisti slaidiesitluste abil oma kodukoha rõõme ja muresid. Esinejad rääkisid lisaks murekohtadele ka nende võimalikest lahendustest, mida Nõo vallavanem ja žürii liige Maano Koemets usinalt üles märkis.
Projekti “Nõo valla mure ja rõõm” esikoha sai Marie Raudsepp väga põhjaliku ja mitmekülgse esitluse eest.
Teise koha pälvis Reta Reinberk, kes lisaks Nõo valla prügikoristuspäeva idee tutvustamisele pakkus ennast kohe ka vabatahtlikuks.
Kolmanda koha sai tervikliku esitluse ja kaunite slaidide eest Brigitta Pertmann.
Sel aastal oli esitlustes väga põnevaid uusi teemasid. Seetõttu andisid eelvooru ja finaali žüriid eripreemiad 11-le eelvoorus esinejale ja finalistile. Christian Mathias Kolberg sai asjaliku ja tervikliku esitluse eripreemia, Greete Liis Uibo peast esitatud kõne eripreemia, Cristelle Kondike kodukoha märkamise eripreemia, Kelis Toova Nõo valla spordientusiasti eripreemia, Heleri Aavik rohelise mõtteviisi eripreemia, Tõnn Viira projekti “Nõo valla rõõm ja mure” eripreemia, Tuule Remsel Nõo valla noore kodaniku eripreemia, Kendra Saar õpetliku ja teadlikkust tõstva käsitluse eripreemia, Adele Fortuna-Juks olulise probleemi siiralt käsitleja eripreemia, Kirke Randala publiku kaasaja ja julge esitleja eripreemia, Mattias Valts põhjaliku käsitluse eripreemia.
Projekt “Nõo valla rõõm ja mure” pole aastate jooksul oma ühiskondlikku aktuaalsust minetanud. See üritus aitab valla ametnikel ja kodanikel jätkuvalt märgata rõõme, mille eest tänulik olla, ning viitab muredele, mille lahendamisega ühiselt tegeleda.
Samal päeval toimus kodanikupäeva auks ka 9. klassi õpilaste kõnevõistluse finaal, mille käigus esitasid oma kõned 12 finalisti.
Esikoha sai Karola Eliise Hütter, kes kõneles teemal “Looma oma maailma” peast ja suurepärase diktsiooniga. Ta andis ülevaate muusikaõpingute mõjust oma maailmavaate ja esinemisoskuse kujunemisele.
Teise koha pälvis Kirsi Drenkhan kõnega “Loome oma maailma”, mida ilmestas kaunite piltidega slaidiesitlus. Kirsi võrdles inimkunstnike ja tehisaru loodud kunsti. Ta jõudis järeldusele, et loominguline protsess on inimese jaoks sama oluline kui selle lõpptulemus, mistõttu valmis kunstiteosele orienteeritud tehiskunst pole võrreldav inimkunstiga.
Kolmanda koha sai Kadi-Ly Lestal mõjuva kõnega “Kõik algab kodust”, milles käsitles koduse vägivalla mõju lastele.
Taas oli nii eelvooru kui ka finaali žüriidel põhjust olla helde ja nii anti eripreemiaid kaheksale tublile eelvooru ja finaali kõnepidajale. Hugo Oscar Pruus sai kõne “Hetk, mida enam ei tule” eest kuulama paneva esituse eripreemia, Artur Kuuba kõne “Inimene kui maa suurim parasiit” eest tervikliku esituse eripreemia, Emily Kirs kõne “Inimene kui maa suurim parasiit” eest ookeanide heaolu eest kõneleja eripreemia, Keiu Kriisa kõne “Loome oma maailma” eest noorte heaolu eripreemia, Eliise Kasela kõne “Kõik algab kodust” eest kodumaad väärtustava kodaniku eripreemia, Teele Trummal kõne “Hetk, mida enam ei tule” eest hetke väärtustamise eripreemia, Kirke Marran kõne “Hobi on meelerahu aluseks” eest mõjuka esineja eripreemia ja Cassandra Joosep kõne “Hetk, mida enam ei tule” eest südamesse mineva kõneleja eripreemia.
Ka selle aasta võitlusel olid noored esinejad jätkuvalt oma ülesande kõrgusel ja pakkusid kuulajatele oma kõnedega palju mõtteainet ning tõid vahel isegi pisara silma.
Krista Keedus,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
